Soomes on saun palju enamat kui kuum ruum lõõgastumiseks; see on sügavalt juurdunud kultuuritraditsioon, ühiskondliku koosviibimise koht ja isegi vaimne taganemiskoht. Soomlased igas vanuses naudivad sauna regulaarselt ja selle traditsiooni mõistmine on oluline igaühele, kes valmistub Soome kodakondsuse testiks, sest see on üks Soome kõige kallimaid tavasid.
Soome sauna ajalugu
Soome saunade algupära ulatub üle 2000 aasta tagasi, sest esimesed saunad olid lihtsad maasse rajatud kividega vooderdatud kaevud, mida soojendati tulega. Esialgu oli saunadel kaks eesmärki – nii saun kui ka varjualune külma talve ajal. Keskajaks kujunesid saunadest puukabiinid, mida köeti ahju abil ja mis tavaliselt asusid järvede lähedal, mis võimaldas pärast kuuma seanssi külma ja kosutavat suplust. Ajalooliselt kasutati sauna ka praktilistel ja tseremoniaalsetel eesmärkidel. Enne haiglate levikut olid saunad hügieenilised sünnituskohad. Kõrge temperatuur pakkus steriilset keskkonda ja saunakompleksid olid sageli Soome kodu kõige puhtam osa.
Traditsiooniline saunaetikett
Saunaetikett Soomes on lihtne, kuid oluline järgida. Tavaliselt nauditakse sauna alasti, mis on Soome kultuuris võrdsuse ja avatuse sümboliks. Kui sauna külastatakse koos sõprade või perekonnaga, hoitakse vestlus sageli minimaalseks, võimaldades lõõgastuda ja mõtiskleda. Samuti on tavaline, et kuumadele kividele visatakse vett, et tekitada “löyly” ehk auru, mis suurendab niiskust ja parandab saunakogemust. Soome saunatraditsiooni oluline osa on “vasta” (mida nimetatakse ka “vihta”) ehk kasekimpude kasutamine. Vastat koputatakse kergelt nahale, parandades vereringet ja andes saunaruumile värske, loomuliku lõhna. Kuigi see võib uustulnukatele tunduda ebatavaline, on vasta kasutamine nauditav osa Soome saunakultuurist, eriti kesksuvel, kui värskeid kaselehti on saadaval. Kui jagate sauna teistega, on viisakas vältida pikemat viibimist ja jätta kõigile ruumi, et nad saaksid soojust nautida. Avalikes saunades on kombeks enne saunasse sisenemist maha loputada, et tagada kõigile puhas ja meeldiv saunakogemus.
Kaasaegsed saunapraktikad Soomes
Tänapäeval on saunad kättesaadavamad kui kunagi varem: Soomes on üle 2 miljoni sauna – peaaegu üks saun iga majapidamise kohta. Alates traditsioonilistest puuküttega saunadest maal kuni moodsate elektrisaunadeni linnakorterites – saun on kohandunud tänapäeva elu nõudmistele, säilitades samas oma kultuurilise tähtsuse. Linnasaunad, nagu kuulus Löyly saun Helsingis, pakuvad traditsioonidele kaasaegset pööret, ühendades saunaelamused kohvikute ja sotsiaalsete ruumidega. Avalikud saunad on populaarsed kogunemiskohad, mis toovad kokku nii kohalikke kui ka külastajaid. Paljud soomlased lisavad oma saunarutiini ka külmas vees ujumise ehk avanto, eriti talvel, kui jääkülma vette sukeldumine pakub kosutavat kontrasti kuumusele. Soome saunakultuur on saanud isegi UNESCO tunnustuse, sest see lisati 2020. aastal inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. See rahvusvaheline tunnustus rõhutab sauna rolli Soome identiteedis ja selle ainulaadse kultuuritraditsiooni säilitamise tähtsust.
Sauna roll soome identiteedis
Saun on soomlaste jaoks rohkem kui lõõgastumisvahend; see on võrdsuse, rahu ja vastupidavuse sümbol. Soomlased igasuguse taustaga hindavad sauna kui sotsiaalsest hierarhiast vaba ruumi, kus igaüks võib leida lohutust. Saunatraditsioon on meeldetuletus Soome seotusest looduse, lihtsuse ja heaoluga. Sauna tähtsuse mõistmine on väärtuslik aspekt Soome kodakondsuseksamiks valmistumisel. Olenemata sellest, kas naudite puuküttega sauna järve ääres või kogete elektrisaunat moodsas korteris, pakub sellesse traditsiooni sukeldumine tõelist sidet Soome kultuuriga.
