Nokia teekond väikesest Soome ettevõttest ülemaailmseks tehnoloogiamajaks on üks tähelepanuväärsemaid muutusi tänapäeva äriajaloos. Alustades tagasihoidlikust algusest kummisaabaste ja kaablite tootmisega, kasvas Nokia lõpuks üheks maailma juhtivaks telekommunikatsiooniettevõtteks. See lugu peegeldab Soome enda kohanemisvõimet, vastupidavust ja uuendusmeelsust, mistõttu on Nokia oluline teema neile, kes valmistuvad Soome kodakondsuse eksamiks.
Varased aastad: Kummist saapad ja kaablid
Nokia asutas 1865. aastal Fredrik Idestam, kes esialgu keskendus Nokianvirta jõe ääres asuvale tselluloositehasele, millest ettevõte sai oma nime. 1890. aastateks oli ettevõte laiendanud oma tegevust kummitoodete, sealhulgas kummisaabaste ja -rehvide tootmisega, mis said populaarseks nii Soomes kui ka välismaal. Järgnevatel aastakümnetel mitmekesistas Nokia oma tegevust veelgi, liitudes elektrikaablitele ja telekommunikatsiooniseadmetele spetsialiseerunud ettevõtetega. 1960. aastatel muutus Nokia konglomeraadiks, mis tootis kõike alates kaablitest kuni tarbeelektroonikani. See laienemine pani aluse Nokia hilisemale üleminekule tehnoloogiavaldkonda, mille osakonnad olid pühendatud kummi-, metsa-, elektri- ja elektroonikavaldkonnale. Kuigi Nokia oli kaugel sellest tehnoloogiagigandist, kelleks ta hiljem kujunes, olid need aastad ettevõtte uuendusliku kultuuri loomisel otsustava tähtsusega.
Üleminek telekommunikatsioonile
1970. aastatel tegi Nokia oma esimesed sammud telekommunikatsioonisektoris, keskendudes esialgu Soome riikliku telefoniettevõtte võrguseadmetele. Kuna nõudlus telekommunikatsiooni järele Euroopas kasvas, haaras Nokia kinni võimalusest saada juhtivaks telefonikeskuste ja mobiilsidevõrkude tarnijaks. 1980. aastad tähistasid Nokia jaoks pöördepunkti, kui ta hakkas välja töötama mobiilitehnoloogiat. Nokia esimene mobiiltelefon, Mobira Cityman, ilmus 1987. aastal ja oli üks esimesi Euroopas saadaolevaid pihuarvutitelefone. Mobira Cityman oli tänapäevaste standardite järgi küll mahukas, kuid see oli murranguline toode, mis tähistas Nokia pühendumust mobiilitehnoloogia arendamisele. Sel ajastul loobus ettevõte ka mittepõhitegevusest, näiteks kummi- ja paberitööstusest, võimaldades keskenduda üksnes telekommunikatsioonile.
Nokia tõus ülemaailmsele domineerimisele
1990ndatel ja 2000ndate alguses saavutas Nokia oma edu kõrgpunkti, saades mobiiltelefonide valdkonnas ülemaailmseks liidriks. Tegevjuht Jorma Ollila juhtimisel võttis Nokia omaks visiooni “Connecting People”, keskendudes kasutajasõbralikule disainile, taskukohastele telefonidele ja tugevale kaubamärgile. Nokia uuenduslikkus koos tugeva turustusvõrguga tõstis kaubamärgi mobiilside esirinda. Aastaks 2000 oli Nokia maailma suurim mobiiltelefonide tootja, kusjuures sellised seadmed nagu Nokia 3310 muutusid usaldusväärsuse ja vastupidavuse ikoonilisteks sümboliteks. Tänu pika aku kestvusele ja tugevale konstruktsioonile sai 3310 telefonist ülemaailmne lemmik, mis kinnistas Nokia koha mobiiltelefonide ajaloos. Sel perioodil võttis Nokia kasutusele ka uue mobiilitehnoloogia, näiteks operatsioonisüsteemi Symbian, ning võttis kasutusele sellised funktsioonid nagu SMS-sõnumid ja mobiilimängud (eelkõige “Snake”), mis said kasutajate seas koheselt populaarseks. Nokia pühendumine teadus- ja arendustegevusele ning tihedad partnerlussuhted telekommunikatsiooniteenuste pakkujatega võimaldasid ettevõttel jääda kiiresti arenevas mobiilitööstuses ettepoole.
Nutitelefoni ajastu väljakutsed
Vaatamata edule, oli Nokia hädas, et kohaneda nutitelefonide revolutsiooniga, mille algatasid 2007. aastal Apple’i iPhone ja Google’i operatsioonisüsteem Android. Nokia tuginemine Symbian OSile, mis oli vähem kohanemisvõimeline puutetundliku tehnoloogia suhtes, takistas Nokia võimet nutitelefonide turul konkureerida. Vastusena sellele tegi Nokia 2011. aastal Microsofti partnerluse ja võttis Windows Phone’i kasutusele oma peamise nutitelefoniplatvormina, kuid see samm tuli liiga hilja, et oma positsiooni tööstusharus tagasi võita. 2014. aastaks müüdi Nokia mobiiltelefonide osakond Microsoftile, mis tähistas Soome ettevõtte jaoks ajastu lõppu. Kuigi Nokia jäi lugupeetud kaubamärgiks, ei olnud ta enam domineeriv jõud tarbijate mobiiltelefonide turul.
Uued leiutised võrkude ja tehnoloogia valdkonnas
Pärast mobiiltelefoniärist loobumist keskendus Nokia taas telekommunikatsiooni infrastruktuurile, sektorile, milles tal oli märkimisväärne oskusteave. Läbi omandamiste, sealhulgas Alcatel-Lucenti märkimisväärse ostu 2016. aastal, tugevdas Nokia oma positsiooni ülemaailmse liidrina võrgutehnoloogia valdkonnas, eelkõige 5G, pilveteenuste ja asjade interneti (IoT) lahenduste valdkonnas. Täna on Nokia järgmise põlvkonna tehnoloogia esirinnas, tehes koostööd valitsuste ja ettevõtetega kogu maailmas, et arendada turvalist ja tõhusat võrguinfrastruktuuri. Kuigi ettevõte ei tooda enam mobiiltelefone oma kaubamärgi all, litsentseerib ta Nokia nime HMD Globalile, kes jätkab Nokia kaubamärgiga nutitelefonide ja mobiiltelefonide tootmist.
Nokia pärand ja kultuuriline mõju
Nokia teekond kummist saapadest ülemaailmse tehnoloogiahiiglaseni annab tunnistust Soome innovatsiooni- ja kohanemisvõimest. Paljude soomlaste jaoks on Nokia rahvusliku uhkuse ja vastupidavuse sümbol. Ettevõtte edusammud ja väljakutsed on kujundanud seda, kuidas Soomet ülemaailmselt tajutakse, aidates kaasa Soome kui tehnoloogiapõhise ja edumeelse riigi mainele. Nende jaoks, kes õpivad Soome kodakondsuse testi, pakub Nokia pärandi tundmaõppimine ülevaate Soome kaasaegsest tööstusajaloost ja selle panusest ülemaailmsesse tehnoloogiasse. Nokia lugu tuletab meile meelde, et isegi keerulistel aegadel võivad innovatsioon ja kohanemisvõime viia uue alguseni.
