Aastatel 1150-1809 oli Soome Rootsi võimu all, mis kujundas Soome sotsiaalset, kultuurilist ja poliitilist maastikku püsivalt. Sel ajastul lõimus Soome Lääne-Euroopaga Rootsi valitsemise, õigussüsteemide ja usuliste mõjutuste kaudu. Soome kodakondsuse eksamiks valmistujate jaoks pakub Rootsi võimu mõistmine Soome üle ülevaate riigi ajaloolisest arengust ja Soome ühiskonna juurtest.
Rootsi mõju algus: Ristisõjad (1150-1293).
Rootsi mõju Soomes olevat traditsiooniliselt alanud Rootsi kuningate ja vaimulike poolt juhitud ristisõdadega 12. ja 13. sajandil. Kuigi ajaloolased vaidlevad täpsete kuupäevade ja üksikasjade üle, oli nende ristisõdade eesmärk levitada kristlust Soomes, mis tol ajal oli suures osas paganlik. Esimene Rootsi ristisõda, mida juhtisid kuningas Eric IX (Eric Püha) ja Uppsala piiskop Püha Henrik, on üks tuntumaid ja tähistas Soome kristianiseerimise ja Rootsi kuningriiki integreerimise algust. Järgnevad ristisõjad, eriti teine (umbes 1249) ja kolmas ristisõda (1293), kehtestasid Rootsi võimu Soomes veelgi enam, kuna Rootsi asunikud kolisid Soome aladele. Sel perioodil jagati Soome järk-järgult Rootsi õiguse alla kuuluvateks haldusprovintsideks ning kirik kehtestas oma kohaloleku, ehitades kogudusi ja kloostreid, mis mängisid Soome ühiskonnas olulist rolli.
Rootsi võimu ja õiguslike struktuuride kehtestamine (1300-1500. aastad)
14. sajandiks oli Soome täielikult Rootsi kuningriigi koosseisu arvatud ja Soome territooriumidel võeti kasutusele Rootsi õigus. See hõlmas ka Rootsi õiguskoodeksi kehtestamist, mis oli Soome õigusajaloo põhiline hetk, kuna sellega kehtestati struktureeritud valitsemine ja õigusstandardid. Svea Rikes Lag ehk Rootsi kuningriigi seadus oli Soomes sajandeid valitsev õigusraamistik ja mõjutas Soome tsiviil- ja kriminaalõiguse arengut. 14. ja 15. sajandil kasvasid Rootsi mõjul ka Soome linnad ja kaubandus. Turu (Åbo), mis kujunes oluliseks haldus- ja religioosseks keskuseks, muutus oluliseks kaubanduse, hariduse ja valitsemise sõlmpunktiks. Turu katedraal, mis valmis 13. sajandi lõpus, sai Soome piiskopkonna asukohaks ja on endiselt Soome keskaegse ajaloo ja Rootsi mõju sümboliks.
Protestantlik reformatsioon (1520-1560ndad)
16. sajandi alguses pühitses protestantlik reformatsioon Euroopat, mis jõudis 1520. aastatel Rootsi kaudu Soome. Rootsi kuningas Gustav Vasa võttis luterluse omaks, muutes selle Rootsi kuningriigi ametlikuks religiooniks, mis hõlmas ka Soomet. Reformatsioon tõi Soomes kaasa olulisi usulisi ja sotsiaalseid muutusi, kuna katoliku kiriku mõju vähenes, kloostrid suleti ning jumalateenistusi hakati pidama soome ja rootsi keeles. Mikael Agricola, Turu piiskop ja silmapaistev reformierakondlane, mängis selles usulises muutuses võtmerolli. Agricola, keda sageli nimetatakse “soome kirjakeele isaks”, tõlkis Uue Testamendi soome keelde, muutes religioossed tekstid soomekeelsetele inimestele kättesaadavaks ja pannes aluse soome kirjaoskusele ja haridusele. Seega tähistas reformatsioon suurt kultuurilist muutust Soomes, edendades lisaks usureformile ka soome keelt ja kirjaoskust.
Soome roll Rootsi Kuningriigis (1600-1700. aastad)
17. sajandil mängis Soome olulist rolli Rootsi impeeriumis, millest oli saanud märkimisväärne Euroopa suurriik. Soome sõdureid kutsuti Rootsi sõdadesse üle Euroopa, eelkõige kolmekümneaastase sõja (1618-1648) ajal. Soome jalavägi, mida tuntakse “Hakkapeliitat” nime all, sai kuulsaks oma vapruse poolest ja oli Rootsi sõjakäikudes lahutamatu osa. Rootsi võimu all arenes edasi ka Soome haldusstruktuur. Kuningas Karl XI algatatud 1600. aastate lõpu suur reduktsioon oli suunatud kuningliku võimu tugevdamisele, nõudes tagasi varem aadlile antud maad. See reform mõjutas Soome maaomandi struktuuri, rõhutades põllumajanduse ja isemajandamise tähtsust Soome kogukondades.
Suur Põhjasõda ja Vene oht (1700-1721)
Suur Põhjasõda (1700-1721) Rootsi ja Venemaa vahel mõjutas oluliselt Soomet. Selle sõja ajal okupeeris Venemaa Soomet ajavahemikuks, mida tuntakse Suure Viha (Isoviha) nime all. Vene okupatsioon tõi Soomele laastamist, ulatuslikke hävitusi ja kannatusi. Sõda lõppes Nystadi lepinguga 1721. aastal, millega Rootsi loovutas Venemaale märkimisväärse territooriumi. Kuigi Soome jäi Rootsi osaks, tõi sõda esile Soome haavatavuse Venemaa laienemise suhtes.
Vene-Rootsi sõjad ja Rootsi võimu lõpp (1700-1809)
Kogu 18. sajandi vältel mõjutasid Soomet mitmed Rootsi ja Venemaa vahelised konfliktid, kuna need kaks impeeriumi võistlesid kontrolli eest Läänemere piirkonnas. Soome sõda (1808-1809) tähistas lõpuks Rootsi võimu lõppu. Venemaa alistas Rootsi ja 1809. aastal loovutati Soome Fredrikshamni lepingu alusel Vene impeeriumile, millest sai Vene võimu all olev autonoomne Soome suurvürstiriik. Vaatamata sellele nihkele jätsid Rootsi sajandite pikkune valitsemine Soome ühiskonda, õigusesse ja kultuuri püsiva pärandi. Rootsi keel jäi ametlikuks keeleks ning Rootsi õigus- ja haridussüsteem kujundas jätkuvalt Soome arengut. Üleminek Vene võimu alla oli suhteliselt sujuv, sest Soome ühiskond säilitas paljud Rootsi pärandi aspektid.
Rootsi võimu kestev mõju Soome ühiskonnale
Rootsi valitsemine jättis kustumatu jälje Soome keelele, õiguskorrale, religioonile ja kultuurile. Tänapäeval on rootsi keel endiselt üks Soome ametlikest keeltest ning rootsi keelt kõnelevad soomlased moodustavad olulise kultuurilise ja keelelise vähemuse. Soome õigussüsteem ja parlamentaarsed traditsioonid pärinevad samuti Rootsi ajastust, nagu ka hariduse rõhuasetus kirjaoskusele ja ligipääsetavusele. Soome kodakondsuse eksamiks õppijate jaoks toob Rootsi ajastu mõistmine esile Soome ajaloolise seose Skandinaaviaga ja Rootsi võimu olulise rolli Soome ühiskonna kujundamisel. Rootsi valitsemise pärand mõjutab Soome identiteeti jätkuvalt, peegeldades Soome vastupanuvõimet ja kohanemist läbi sajandite muutuste.
